Kogemusnõustaja

Lubasin siin mõni aeg tagasi, et kirjutan peagi lähemalt tollest koolitusest, kus ma käin ja mis praegu praktika näol kestab. Ühel ilusal aprillipäeval potsatas minu postkasti kutse, kus seisis kirjas, et Eesti Pimemassööride Ühing on võitnud EL struktuurfondide programmi hanke, mille tulemusel on neil õigus koolitada nägemispuudega inimesi kogemusnõustajateks. Alguses kirja pealkirja lugedes olin ülimalt elevil, sest olin juba ammu oodanud taolist koolitust, kuid kirja täpsemal lugemisel selgus, et see koolitus hakkab põhimõtteliselt vähem kui nädala pärast ja no mina tegusa ja aktiivse inimesena ei saa nii kiiresti kuupäevi ümber mängida. Tükk aega kaalusin ja vaagisin ja põrnitsesin kulm kipras oma kalendrit ning tegin raske südamega otsuse, et minu jaoks jääb antud koolitus paraku ära. Aga...
Pool päeva enne koolitust tuli mulle kõne ja helistajaks ei olnud ei keegi muu, kui üks koolituse läbiviijatest, kes ütles veidi nukralt: "Kai, kui aus olla, siis me väga lootsime Sinu motivatsioonikirja koolituse osalejate seast leida..." Ei noh, mis ma salgan, eks olin natuke meelitatud küll, et mulle kohe ekstra helistati ja prooviti mulle auku pähe rääkida (kuigi tegelikult polnud mulle auku pähe üldse vaja rääkidagi, sest ma ju ise ülimalt soovisin koolitust läbida, aga lihtsalt need kuupäevad...). Kuid lõpuks telefonikõne, mis kestis kuskil veerand tundi, ütlesin, et olgu, andke mulle paar tundi veel mõtlemisaega ja siis helistan tagasi. Hakkasin siis uuesti oma kalendrit lappama ja arutasin asja Joosepiga ning langetasin väikese murega aegade klapitamise osas otsuse- minust saab kogemusnõustaja! :)
Hah, humoorikas oli see, et kui ma algselt ohkisin, et appike, kuidas ma küll oma kuupäevad sätitud saan, siis lõppkokkuvõttes kukkus asi nii välja, et järgmisel päeva varahommikul istusin ma juba Tallinna bussil ja vurasin pealinna poole ja nii ma sinna tamburaile sattusingi ja ma pean nentima, et ma ei saaks rohkem rahul ollagi, et ma selle otsuse tegin ja aitäh Kristiinale, kes mulle helistas ja andis vajaka jäänud jalahoobi tagumikku! :) 

Kes on kogemusnõustaja?
Ma proovin definitsiooni oma sõnadega ja võimalikult lihtsasti lahti kirjutada. Antud juhul räägin mina siis nägemispuudega inimeste kogemusnõustajast, kuigi neid võib olla mistahes valdkondades- liikumispuudega inimeste kogemusnõustaja, krooniliste haiguste põdejate kogemusnõustaja, vähihaigete laste vanemate kogemusnõustaja jt. Antud nõustamisele, mida mina hetkel õpin on oodatud inimesed, kes hakkavad nägemist kaotama või on juba olulisel määral nägemise juba kaotanud (siinkohal ei ole oluline, kas oled alles n-ö värske tulija või juba vana olija pimedate seas- kõik on oodatud) ning neil oleks tarvis kellegiga suhelda, rääkida, infot saada (näiteks, et millised on võimalused vana töö jätkamiseks, ümberõppeks, milliseid abivahendeid on olemas ja kuidas neid endale hankida jms). Samamoodi on minu kui kogemusnõustaja ülesanne lihtsalt olemas olla ja kuulata, toeks olla ja vajadusel üheskoos lahenduseni jõuda. Kogemusnõustamine on samamoodi ka lähedastele, sest sageli on ka nii, et inimene, kelle nägemine halveneb olulisel määral või puudub sootuks, siis lähedastel on nii suur hirm nägemispuudega inimese iseseisva hakkama saamise ees ja püüavad neid iga hinna eest vatitupsu sees hoida ja ei luba isegi endale kodustes tingimustes proovida näiteks teed keeta, sest on ju oht end ära kõrvetada. Nii võibki juhtuda, et kui juba kodus tehtakse kõik ette ja taha ära, siis ei pruugi nägemispuudega inimene iseseisvuda ja ka näiteks liikumisest väljaspool kodu võib nägemispuudega inimene ainult unistada. Loomulikult, kui mõlemad pooled on sellise elukorraldusega rahul, siis no Jumal hoidku, kes olen mina, et neid keelata ja hakata neid oma harjumustest lahti kangutama. Peaasi, et rahu oleks maa peal ja kõik oleksid rõõsad ja õnnelikud.

Koolituse teooria osad on nüüdseks läbi ja seal õpetati meile järgmisi asju: taastumiskogemuse analüüs, esmased nõustamisoskused, kriisinõustamise alused, grupitöö alused ning iseseisev töö õppematerjalidega, lugemine ja kodutööde ettevalmistamine. Hetkel on siis praktika käimas ja kirjutada on vaja veel lõputöö ning enne tunnistuste välja jagamist viiakse läbi kõigile koolitusel osalenutele individuaalne supervision psühholoogiga, mille läbi hinnatakse koolitusel omandatud teadmisi ja arengut.
Nagu tööle kandideerimisel, siis oli ka antud koolitusele mõningased kriteeriumid koolituse osalejale:
- sarnasest terviseolukorrast positiivne taastumise kogemus;
- soovitavalt keskhariduse olemasolu;
- motivatsioonikiri, kus osaleja väljendab oma soovi ja sobivust koolitusel osaleda ning koolituse lõppedes jätkata kogemusnõustamiseteenuse pakkujana edaspidiste rehabilitatsiooni- ja tööturuteenuste raames;
- omab häid suhtlemisoskuseid;
- kasuks tuleb varasem töökogemus (nt klienditöö valdkonnas);

Selline pikk postitus sai nüüd, aga mul on veel üht koma teist öelda. Kui neid kriteeriume vaadata, siis ütlen kohe ära, et kõigile neile kriteeriumitele ma ei vasta ega hakkagi suure tõenäosusega vastamagi. No ilmselgelt on mul positiivne taastumiskogemus ja ma ei sisusta oma päevi mõtetega a la "miks see minuga pidi juhtuma?". Kõik, kes teavad mind, teavad ka seda, et olen aktiivne, rõõmsameelne, hakkaja, abivalmis ja muidu selline hea suhtleja. Kusjuures huvitav on see, et seltskonnas võin ja mis võin, ma olengi ekstravert, aga kodus või kui vajan akudelaadimist, siis võin täielik introvert olla. Mul on sellega täpselt nii, et kust parasjagu tuuled puhuvad.
Koolitusel olin mina ainuke esindaja Pärnumaalt, mis tähendab, et mul oleks õigus ja võimalus kuuluda kogemusnõustajana Pärnumaa reha-komisjonidesse ja nõustada just eeskätt Pärnumaa nägemispuudega inimesi, nende lähedasi jne. Kuid, kuna ma pole täiuslik (kes meist oleks, eksole), siis üks Pärnus tegutsev inimene on algatanud minu suhtes nõiajahi ja eesmärk on mind tuleriidal põletada. Kuna antud postitus on enam kui kilomeetrine, siis põhjusest, miks ma olen tema arvates täiesti sobimatu ja halb inimene, kirjutan lähiajal. Pean lihtsalt veidi sõnastust läbi mõtlema, et kuidas kõike seda kirja panna ja siis on teil võimalus ise otsustada, mida antud olukorrast arvate. Kindlasti ei ole minu eesmärk kirjutada a la stiilis, et üks paha-paha inimene teeb mulle liiga ja küll see inimene on ikka vastik... Ei, mitte midagi sellist, ma tahaks just faktid letti laduda ja oma arvamused ja seisukohad juurde lisada.

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top