Rämpslaigid ja väike giveaway

Olen siin pikemat aega vaaginud, kas kirjutada FB blogilehe laikidest või mitte. Tegelikult pole see ju absoluutselt kellegi asi, millest või kellest ma siin kirjutan ja mille kohta oma arvamust avaldan, kuid siiski-siiski... Miskipärast tundsin, et äkki ikka ei peaks, sest no mida see näpuga viibutamine ja ema Teresa mängimine muudaks. Aga kuna minu eesmärk ei olegi kedagi noomida või muuta, siis otsustasin, et ahh, tühja sellega, ma kirjutan. Ja kuna antud teema mulle end ikka aeg-ajalt meelde tuletas, siis järelikult tahtis see teema südamelt ära rääkimist. Need siis minu põhjused, miks otsustasin selle teema kätte võtta ja oma arvamuse letti laduda.

Ma ei räägi siin tavalistest laikidest, vaid n-ö rämpslaikidest ja sellest, et ma ei mõista blogijaid, kes nii väga ihkavad enda FB lehele auhinnamängude kaudu kerjatud rämpslaike. Või noh, olgem ausad, ega ma ei peagi neid blogijaid mõistma, või aru saama, et mis nende pikema aja eesmärk on. Või no eesmärgiks on ilmselt saada võimalikult tuntuks ja jõuda paljude inimesteni, aga ma ikkagi ei saa aru... Milleks mingi kreemitotsiku, patsikummi, seebi, 100 grammi salati jmt pärast käskida laikida ja jagada oma FB lehte? Ega selle ühe või miljoni totsiku pärast ei hakka keegi kellegile rohkem meeldima ju.

Mina igatahes tahan küll, et minu blogil oleks just need jälgijad, kaasaelajad ja meeldimised, mis on tulnud konkreetselt minu eluliste postituste kaudu, mis on inimesi kuidagi kõnetanud või huvi pakkunud, mitte aga see, et mis oli auhinnaks ühel loosimisel. Rämpslaik ju. Ma saan vähemalt kindel olla, et mind loetakse minu enda pärast, mitte mingi toote või saamise eesmärgil. Samas ega mul poleks kahju jagada oma lugejatele ägedaid ja vahvaid kingitusi, aga kindlasti ei oleks see omaette eesmärk laikide püüdmisel.

Eks see on ka variant, et kui keegi laigib blogija lehte näiteks kolme sokipaari pärast, et siis tema sõbrad ja tuttavad avastavad seeläbi uue blogi, mis võiks neile tõepoolest huvi pakkuda ja meeldida. Pole sugugi välistatud. Aga ikkagist eksib sinna statistikasse ära üsnagi arvestav hulk rämpslaikijaid. See on vist see blogide turumajandus.

Ma mõtlesin küll, et ei hakka kedagi konkreetset välja tooma, aga no paremaks statistikaks toon näitena välja Jane Almersi blogi, kelle auhinnamängud on jõudnud läbi minu sõprade ka minu FB seinale. Ma olen märganud paari oma tuttava nime Jane blogilehe jälgijate nimekirjas ja ma tean neid inimesi üpris hästi, lausa niivõrd hästi, et ma võin oma soki selle peale ära süüa, kui väidan, et nad ei loe Jane postitusi. See auhinnamängudes osalemine on lihtsalt osade inimeste jaoks nagu mingisugune sõltuvus. ja kusjuures veider on see, et need inimesed võidavadki megalt palju.
Kui korraks veel numbrilisest statistikast rääkida, siis Jane Almersil on FBs natuke üle 3500 jälgija, minu 615 vastu, kuid blogiauhindade hääletustulemuste kohaselt jäi ta minust ikkagi paar kohta tahapoole. Seega ma leiangi, et need auhinnamängudest kogutud laigid on puhas rämps. Fassaadi on küll ilus vaadata, aga karkass on nõrk.,

Ma just hiljuti sain tänu oma sellele ühele auhinnamängudes osalevale tuttavale 100 eurise DBOISS brändipoe kinkekaardi, mille ma tahaksin ära kinkida ühele oma lugejale. Seda täiesti proosalisel põhjusel. Tegu on nimelt meesterõivaid tootva ja müüva ettevõttega, aga mina olen teadupärast naine ja minul toda riistapuud kuskil püksisääres ei ripu, mis kinnitaks vastupidist. Joosepile pakkusin ka, aga no tema esmasel vaatlusel ei leidnud sealt endale midagi meelepärast. Seega annangi selle lihtsalt heast südamest ära. Nii et, kui keegi tahaks oma mehele või iseendale brändi riideid või jalatseid 100 euri võrra soodsamalt soetada, siis andke endast märku. Ja teate mis? Ma ei taha, et laigiksite selle eest minu FB blogilehte.

Vot selliste väikeste mõttetute asjade pärast vaevangi ma oma peakest. Mitte, et mul oleks kade meel, sest siin pole millegi pärast kedagi kadestada. Jumala eest, igaüks võib ju ükskõik mida välja loosida ja kasvõi iga päev auhinnamänge korraldada ja laike kerjata. Kõik saavad seda teha ja see on igaühe enda valik, aga no ma isiklikult ei tunne selleks mitte mingit vajadust. Mul oli lihtsalt vajadus selle teema kallal veidi iniseda :D

Nonii, saingi südamelt ära ja kui teil nüüd pole mitte midagi paremat teha, siis minge visake mu FB blogilehele üks laik. Kui saan 10 000 laiki täis, siis ma loosin kõigi laikijate ja lehe jagajate vahel välja ühe mudelauto, hambaharja, kaks paari trussikuid, topelt singi ja juustuga võileiva made by blind Kai, pool sokki ja ühe padjapüüri :D



PS. Ma tõstan käe südamele ja tunnistan ausalt, et mul pole Jane vastu mitte kui midagi, Teda oli lihtsalt hea näitena kasutada. Usun, et Jane on nii kõva mutt küll, et ei pahanda ega solvu :D

CONVERSATION

23 kommentaari:

  1. Tubli Kai!

    Ma ei kommenteeti su postitust seepärast, et sioviksin seda sunu välja loositavat auhinda su käest, vaid et öelda, et tundume selles osas olevat sarnased - ka minu meelest ei ole laikide põhilne põhiline, vaid see, et inimene külastab ja loeb mu blogi ja postitusi, mis talle meeldivad või huvi pakuvad.

    VastaKustuta
  2. Tubli Kai!

    Ma ei kommenteeti su postitust seepärast, et sioviksin seda sunu välja loositavat auhinda su käest, vaid et öelda, et tundume selles osas olevat sarnased - ka minu meelest ei ole laikide põhilne põhiline, vaid see, et inimene külastab ja loeb mu blogi ja postitusi, mis talle meeldivad või huvi pakuvad.

    VastaKustuta
  3. Tere!
    Sellisest pakkumisest haaraksin häbelikult,kuid kindlalt kinni. Nimelt meie pereisa on selline,kes enda peale kulutab viimasena (kui üldse). Ikka hoolitseb ta kas meie 2 poja,minu või mu invaliidist ema eest,aga ise endale ei raatsi ta midagi osta.Kuna mina olen väikeste laste ja haige ema tõttu kodune,siis minu panus pere rahakotti on pea olematu,muidu ilmselt kuldaksin oma kalli kaasa üle.Hädasti on tal aga tarvis paljusid asju varbast juuksetutini.
    Seda blogi loen alati,kui uus postitus ilmub. Aega võttis isegi algul taipamisega,et teisel pool ekraani on kirjutajaks pime neiu.Kuna mul on üks väga hea sõber suhkruhaige,kellel on silmadega probleeme ja on võimalus nägemine kaotada ning mul endalgi on ühest kroonilisest haigusest seonduvalt silmamuresid koos ühe võimaliku variandiga kunagine pimedus,siis seda enam loen ja mõtlen kaasa. Imetlen sinu positiivsust ja võimet "näha asju ja maailma" just sellisena nagu seda teed.Valgus on meis endis ja osad kiirgavad seda sama valgust ka väljapoole!
    Tänud blogimast!
    PS! Kuna meie peres on samuti labrador,on see lugemisel vaid üks suur ja mõnus boonus. 4 aastat tagasi matsime oma kalli 13 aastase retriiveri Hugo,kes oli maailma parim sõber ja kaaslane. Meie pere kuldne retriiver on 7 aastane.
    Tervitustega,Kadi

    VastaKustuta
  4. Mainin juba ette ära, et teen ise ka ikka vahel loosimisi ja nii mõnelgi korral on tingimuseks FB lehe laikimine.

    Ma kohati saan su seisukohast aru, ei solvu ega midagi, aga ma natuke valgustan oma seisukohta ;)

    Minu jaoks ei ole need rämpslaigid, sest mina, oma pisikese blogiga, olen sel teel päris palju jälgijaid (parandan: lugejaid) saanud. Ma usun, et miks mul on sellega hästi läinud on seetõttu, et ma loosin välja asju, mis otseselt on mu blogi teemadega seotud. Ehk siis minu mõttekäigu järgi käib inimestel peas läbi see, et
    1. nad näevad mu blogiloosimist, (nt praegu on loosimises diet shake kokteilid)
    2. nad tahaks seda võita ja panevad like
    3. selle käigus nad enamasti ikka klikivad korra blogile ka ja vaatavad, et millele nad üldse on like pannud (mida kindlasti kõik ei tee, aga ma usun, et ikka enamus korra viskavad pilgu peale)
    4. nad leiavad, et see blogi on koht, mida võiks ka teine kord külastada ja jäävadki "fänniks".
    5. Mõni osaleb loosimises ära, lehte ei ava, aga mõni postitus, mis ta seinale potsatab ja kõnetab, avab üks kord selle ja leiab, et see oleks midagi, mis talle meeldiks järjepidevalt lugeda.
    6. järgmine grupp käitub hoopis nii, et pärast kümnedat oma seinal nähtud postitust, mis talle üldse ei meeldi, paneb unlike ja asi kulgeb rõõmsalt edasi nii tal kui mul.

    Kuigi blogi populaarsus, kui selline, ei ole ju elu eesmärk, aga teatud teemade puhul on hea, kui asi saab veidi suuremat kajastust (nt olid mul postitused, kus võitlesin kohaliku kooli avatuks jäämise eest ja sain like´jaid isegi poliitiliselt maastikult seetõttu).

    Pikk jutt on enamasti *** jutt, aga tahan öelda, et igasugu rämpsu ööd ja päevad pole mõtet tõesti loosida (eriti ei saa ma nende sokipaari ja pastatuubi loosimistest), aga väikestele blogidele on see üks võimalus end nö kaardile tekitada ;)

    Ja pealegi, kui isegi teha loosimine, kus tingimuseks ei pane, et peab like´ima, siis 99% teeb seda ikkagi (jällegi omast kogemusest räägin :D :D )

    VastaKustuta
  5. Tead, ma hakkasin Su selle postituse peale mõtlema ja tuleb tunnistada, et ma ise ka laigin ja jagan igasuguseid auhinnamänge, mis fb-s liiguvad. Jane Almersi blogi lugeja olin ka kunagi, aga enam mitte. Tegelikult ta kirjutab ju päris hästi ja elulistest teemadest ka. Mulle meeldivad elulised blogid, nt. sinu blogi, mallukast ma ei räägigi ja marimell ka muidugi. Ühte blogi, mida ma ka kunagi jälgisin, võtsin jälgimise maha, sest seal on üldse ainult tootetutvustused, mis mulle huvi ei paku. Tahaks ikka lugeda igapäevaelu ja isiklikke muljeid jagavaid blogijaid. Aga see blogijatepoolne kingituste jagamine ei tee neid veel loetavamaks, sest kui ikka blogi ei istu, siis võib ju end auhinnaloosimise ajaks jälgijaks panna, kuid kui loosimine läbi on, siis jälle selle jälgimise maha võtta. :D Samamoodi ka teiste fb.-s loosimisi korraldavate lehtede puhul.

    VastaKustuta
  6. Mina sooviks, annaks kinkeka oma mehele (:

    VastaKustuta
  7. Mina olen ka alati mõelnud seda, et mida need blogijad/firmad saavad fassaadi loomisega... Kui see nüüd nali ei ole, siis mina sooviksin seda kinkekaarti oma mehele, et talle midagi sealt jõuludeks soetada :)

    VastaKustuta
  8. Ise blogisin ka mõni aeg tagasi ja tegin selliseid loosimisi, et kuidagi tunda, et blogi on edukas. Sain sellest muidugi kähku aru, et nendes laikides see edukus ei seisne, niiet õige jutt.
    Kinkekaardist ära ei ütleks, oleks mehele tore kingitus. :)

    VastaKustuta
  9. Tihti üllatab abikaasa mind kingituste või muude tähelepanuavaldustega, mis mind südamest rõõmustavad :) Seekord oleks tore talle sellise vinge poe kinkrkaart kinkida, see on täpselt minu härra maitse :)

    VastaKustuta
  10. Mina ks sooviks, meil mitu meesterahvast peres!

    VastaKustuta
  11. Minu esimene kommentaar - vat kui loosivõidumaias ma olen! :)
    Esiteks tahaks öelda, et Sul on väga kaasahaarav blogi, kunagi Malluka blogrollist leidsin selle lingi ja hiljem lugesin kõik postitused algusest lõpuni läbi ja olengi jäänud jälgima. Aitäh selle eest!
    Kinkekaardiga rõõmustaksin oma kallist meest, kes kahjuks endale riideid väga osta ei jaksa oma kultuuriinimese palga juures...

    VastaKustuta
  12. See teema ei ole vaid blogijatega, selliseid loosimisi teevad teenuse pakkujad, firmad jne. Turundustrikk saamaks kliente ja jõuda suuremate massideni Samas jääb silma, et selliseid asju teevad kehvemad firmad jne. Kunstlikult suurendatakse numbreid, et siis inimesed vaataksid, et ooo, see firma/toode/teenus on hea, kui on nii palju jälgijaid. Samas on võimalik teha head statistikat nende arvude põhjal ja lehel toimuva põhjal. Väieksed arvutused ja tuleb välja kogu tõde sellest, et enamikke laigitud leht ei paku huvi. Selles osas jah see laikide nurumine mõtetute toodetega on suhteliselt naeruväärne :D

    VastaKustuta
  13. oi! mulle ka meeldiks selline asi oma mehele kinkida :)

    VastaKustuta
  14. Kui tõesti loositav asi mulle huvi pakub, olen ise ka FB lehte laikinud või postitust jaganud, kui loos läbi, võtan laigi maha ja kustutan enda jagamise ka ära, ei taha enda lehele mingit jama koguda. Kinkekaardi üle oleksin väga õnnelik, oleks vaja mehele sünnipäevakingitus teha, kuid olen ka pulma korraldamas ja raha üle ei jää, väga narr oleks mehele juubeliks kinki mitte teha. Niiet palun ilusti. :)

    VastaKustuta
  15. Olen juba mõnda aega huviga sinu toredat blogi jälginud. Loosimistes ma üldiselt ei osale, aga nüüd proovin küll õnne. Kinkekaardiga rõõmustaksin oma kallist (mees)sõpra.

    VastaKustuta
  16. Ma ise olen ka kohati üsna suur laikija ja jagaja, sest no kui tõesti tahad midagi ilusat ja head endale saada, siis tingimustes on pea alati kirjas, et pead antud lehe "meeldivaks" panema. Tükki see mul küljest ära ei võta ja eks ma siis laigingi. Samas kui pidevalt hakkab sealt ilmuma postitusi, mis ei kuulu minu huviorbiiti, siis võtan selle laigi sealt lõpuks ära. :D

    Mina sooviks ka hea meelega kinkekaarti. Kingiks selle kas ühele oma vennale või hoopis noormehele, kel kuu aja pärast sünnipäev. :)

    VastaKustuta
  17. See loosimiste hullus on ikka täielik massipsühoos.
    Ma mõistan muidugi miks blogijad neid reklaame ja loosimisi teevad..te teete imelist tööd ja väärite tasustamist..sina oma eheda blogiga veel eriti!
    Mina hoopiks annaks selle kinkekaardi oma andunud meesfännile ..
    Jagasin nimelt üht postitust temaga kui ma sinu blogi esmalt avastasin ja ta luges TERVE su blogi läbi kiiremini kui mina..ma olin ikka väga impressed :)
    Aga minu poolt sulle tervitused ja kallistused :)

    VastaKustuta
  18. Uuu, impressiv! Ma ei teadnudki, et mul selline salajane meesfänn on :)
    Oeh, ma tahaks kõigile selle kinkekaardi anda, aga eks pean raske südamega selle otsuse langetama ja seda juba selle nädala jooksul.

    Mis puutub nendesse loosimistesse, siis paljudest kommidest loen välja õigustust / selgitust, et miks üks või teine osaleb auhinnamängudes, siis tahan öelda, et ega asi polegi loosimiste osalemistes, vaid selles, et üks tingimusi loosis osalemiseks on laikida mingit kindlat lehte. Antud juhul räägin mina siis blogidest. Ja minu enda jaoks on see kuidagi lihtsalt nii vastuoluline, sest ma ei tahaks never, et keegi laigiks mu lehte puhtalt ainult sellepärast, et ma loosiksin oma blogilehe laikimise eest 20 patsikummi välja :D
    Mis muidugi ei tähenda seda, et ma üldse ei oleks nõus loosima oma armsatele ja toredatele lugejatele ägedaid ja praktilisi asju, aga lihtsalt mina ei paneks loosis osalemise üheks kriteeriumiks oma blogilehe laikimist. Küll aga ettevõtte lehte, kes on auhinna välja pannud, sest see veits teine tera, aga mnjah... :)

    Kristi, Sulle tervitused ja kallid vastu! ;)

    VastaKustuta
  19. Ma saan Su seisukohtadest väga hästi aru ja olen ise aastaid samamoodi mõelnud. Samas olen nüüd see, kes peale pulmi pea 400€ eest oma koostööpartnerite pakkumisi kokku pani ja püüan ühe loosimisega oma FB lehele üle 600 meeldimise juurde korjata.

    Miks nii? Olen Marise kirjutatuga nõus- sest suur osa neist, kes auhinna pärast laigivad, teevad lehe ikka korra lahti ka. Seega on lootust, et neile leht meeldib ja nad jäävadki selle lugejateks.

    Nagu ütlesin, olen aastaid reklaamide vastane olnud. Ühel hetkel avastasin vastupidist seoeses oma raamatutega. Käin tihti raamatukogudes lugejatega kohtumas ning kuulen lugusid sellest, kuidas lugejad enne kohtumist ei teadnud minust midagi, siis nägid, et ma olen vahva, lugesid esimest mu raamatut... ja siis lugesid kõik mu raamatud läbi.

    Ehk et ma võin kirjutada väga häid raamatuid, aga kui keegi neist ei tea, siis ei ole võimalik neid ka fännata. Ja olgem ausad- paljud nö menukiteks nimetatud raamatud on "head", sest inimesed teavad neist suurte reklaamrahade tõttu.

    Kokkuvõtlikult: kusagil võib olla hulk inimesi, kes tahab Su tegemistest teada, aga ei saa siin lugemas käia, sest ei tea sellest blogist. Ja kui loosimised ja reklaam toovad ka mingi osa rämpslaike, siis kindlasti aitavad need ka õigesse kohta jõuda paljudel, kes on PÄRISELT huvitatud!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hmm, Su jutus on iva, Heli. Võib-olla peaks siis tõesti oma seisukohad selles küsimuses üle vaatama ja ümber mõtlema. :)

      Kustuta
  20. Mina sellepärast ei osalegi tavaliselt igast blogi loosimistes, sest tingimuseks on, et laigi blogilehte, firma lehte, jaga sõpradega ja igaks juhuks anneta 5 liitrit verd kah.

    Samas olen aga mõnest blogist tänu loosimisele avastanud mõne huvitava firma või toote ja siis laikinud nende lehte. Näiteks kui Mallukas kirjutas Ameli'st, kes teeb imeilusaid mälestuskarpe beebidele ja muidugi loosis Mallukas ka välja ühe. Loosis ma ei osalenud aga lehte laikisin küll, sest tõepoolest teeb imeilusaid asju ja plaanis ka oma pojale sealt tellida.

    VastaKustuta
  21. Vastused
    1. Haha, Sa oled sama kiire kui mina.. 😂
      Ent olgu ära öeldud, et ma olen nende aastAte jooksul vahepeal oma vaateid korrigeerinud. 😉🙃🤘🏻

      Kustuta

Back
to top